Pike at aega lükkasin edasi Amazonase reisile registreerimist. Nüüd on see siis tehtud. Eks näis(<-see on saanud mu parasiit väljendiks, sest siin mail ei saa millestki 100% kindel olla).
Ps! Seda teksti kirjutades olen koolis, kirjutan vihikusse juttu, et pärast see blogisse ümber kirjutada. Viimased vaheaja nädalad möödusid kiirelt. Ja tavaliselt-mistõttu ma siia midagi ei kirjutanud. Igaüks teab, et pole põnev lugeda kuidas kodus olin või kuidas jälle tänaval jalutasin.
3 nädalat on möödunud ning sugulased on endiselt siin. Kui kauaks? Seda enam arvata ei julge. Taaskord: eks näis.
30ndal jaanuaril (uskumatu, et juba veebruar on) oli õe sünnipäev. Päev hiljem ka sünnipäevapidu. Söödi-joodi-räägiti. Nagu ikka. Poole peo ajal sain aru ikka kui omaks selle elu ning need inimesed olen võtnud. Ning ka vastupidi.
Lambine juhtum. Kes teab siis mulle maitseb sibul. Sööks koguaeg. Isa ostis siis sel samal päeval ja sugulaste ees ütles, et davaj, söö. Ma mõtlesin, et mis see siis ära ei ole. Tihti olen siin seda niisama söönud, maitseb hea. Seekord oli aga jube juurikas teine. Silmad vett täis. Väga jubedalt maitses igatahes. Saadi naerda vähemalt.
Järgmisel päeval ärkasin üles tohutu kõhuvalu ja pisikese palavikuga. Tegelikult sai juba eelmisel õhtul halva enesetundega magama mindud. Õnneks oli see ühepäevane asi. Vedas, et enne kooli korda sai.
Eile sain Calianega kokku. Pidin üksi panka, ja sealt kaubamajja kõndima. Jube aga ma ei suuda naeru tagasi hoida, kui inimesed tänaval kommenteerivad. Nt eile arutati kas olen päris barbie. Hästi vahva.
Üks põhi eesmärk miks eile poodi läksime, oli see, et saaksin valged all star conversed. Olin pikemalt neil silma peal hoidnud, aga Eestist nagu ei raatsinud osta ka. Ning loogiline, et kui mina need endale soetada kavatsen, siis neid pole kuskil. MITTE KUSKIL. Käisime läbi kõik(3) jalatsipoodi kaubamajas, ning tänaval veel umbes 15. Nojah, teinekord. Hiljem kohtasime Mateust. Arutati koolisüsteemi kohta ja sõime acarajed- perfektne lõpp vaheajale.
Nüüd siis olengi koolis. Nagu mainisin, keemia tunnis. Meenuvad super keemiatunnid õp.Kaiega. Nii matemaatikas kui keemias on uus õpetaja. Kes mäletab seda õpetajat kelle juures basseinis käisime- siis tema ongi keemia õpetaja. Juba tegime diili, et millalgi uuesti. Nii vinge see õpetajate-õpilaste suhe siin! Uues klassiruumis käib aken lahti! Te oleks pidanud mu ilmet nägema, kui seda nägin. Olen kolmandas klassis. Enamus vanad klassikaaslased, kuid on ka uusi. Uusi kuskil kümme või rohkem. Kolmas klass on see, kus järsult ilge surve peale pannakse siin. Õppimine-õppimine-õppimine. Eks näis, mis see meile, vahetusõpilastele, toob. Tänane koolipäev venis küll nagu kaamli ila. Loomulikult oli tore kõiki näha. Midagi positiivset.
Peale tunde küsis Caliane, kas saame hiljem kokku. Olin nõus. Maadlesin 30 soojakraadiga, pikad riided seljas koju. Ja miks see mägi enne meie maja on. Miks? Lisaks sellele olin kooli ka kõndinud. Ehk juba kaks pikka otsa. Aga kus sa sellega. Käisin pesus ära ja jälle tagasi. Ootasin Calianet, Queziat ja tema sõpra 30 minutit. Well. Lõpuks tegime mingi vajalikud ostud ja koju ära.
Joon mingit uneteed. Ehk saab varem magama täna.
Loodan, et postitus liiga jama ei olnud. Tegin oma parima!
Tsau. Ja näeme varsti! EI pika vahega postitustele. Ma tõesti üritan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar