Reedel sai peale kooli Ariellega milkshake joomas käidud. Mainin seda seetõttu, et tegelikult me varem pole koos väljas käinud. Ainult samas seltskonnas olnud. Ja siis otsustasime kahekesi minna. Parim asi on see, et väga tore, ja mingisuguseid awkward vaikuseherki ei tekkinud.
Hetkel on endiselt karnevali vaheaeg, viimane päev. Ja nagu mainisin veetsime meie selle rannamajas. Sinna sõitsime pühapäeval. (http://youtu.be/k_9fHGC629I panin väikse video ka kokku.
Pühapäeval siis sõitsime sinna. Oli ligikaudu 30 inimest seal. Olime basseinis ja lebotasin võrkkiiges.
PS! Emme-issi-kõik see pere, kes mu voodi Eestis minema viskasid. Uut voodit pole vaja, võrkkiik on palju parem!
Esmaspäeval oli siis minu tähtpäev. Seitsmeteistkümnes sünnipäev. Saigi aastake läbi.
Meiega oli üks vanem härra ka, kes minuga rääkis ja nii naljakas oli. Kuigi ütlesin, et saan aru, siis ta ikkagi üritas kätega kõike seletada. Hiljem kui õnne soovis, küsis kas tohib kallistada ka. Võõramaallane ja puha ju.
Õhtueel pandi mulle lillepärg pähe, hilp selga ja iga viimne inimene seal tegi minuga pilti. Mu naeratuseks vaja minevad lihased polnud võimelised lõpuks enam naeratust suule tooma. Tõsiselt palju pilte. Mingi osa panen kindlasti ka blogisse, hetkel on seal ainult telefoniga tehtud pildid. Sõime kooki, lauldi sünnipäeva laulu. Üritati mind ka basseini visata. Millest aga õnneks pääsesin, sest pidime kohe kohe Ilheusesse minema. Viisime õepoisi bussile. Sain seal ka levisse ja kiirelt mõndadele õnnitlustele vastata.
Üks tekst, Caliane kirjutatud, läks eriti hinge. Ja üks lause veel rohkem "mas foi assim com um simples sorisso que nois começamos ser amigas", tõlkes siis "aga lihtne naeratus oli see, mis algatas meie sõpruse" ja nii tõsi, sest Calianega ei rääkinud esimesed kuu või nii praktiliselt mitte midagi. Ainult naeratasime, ilmselt keele tõttu, sest tema inglise keelt ei räägi ja mu portugali keel oli ka siis mega algeline. Uskumatu, et ma reaalselt sellise sõbranna siit leidnud!
Ilheuses vaatasime-kuulasime karnevali(muusikat) ja läksime tagasi rannamajja. Kokkuvõttes oli vahva sünnipäev. Rahul.
Teisipäev möödus basseinis võrkpalli mängides. Sain jälle veidi jumet juurde. Ning õhtul tulimegi koju ära.
Täna saatsime peale viit nädalat sugulased ära ning homme algab kool. Ma ei suuda oodata ära matemaatika tundi, kus meil õpetajaks on nüüd direktor. Lemmik! Erinevalt teistest suhtub ta näiteks hilinemisse täie tõsidusega ning meenutab mulle rohkem Eesti õpetajaid. See tund meenutab kohe kooli, võiks öelda.
Tsauki seniks! Näeme varsti!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar