Kui miski huvitab, siis küsi

Hei! 

Taaskord veedan nädalavahetuse interneti vabalt. Et aga Teile ka midagi uut ja huvitavat tuua, siis otsustasin anda teile võimaluse öelda millest kirjutada, või küsida lihtsalt asju, mis teid huvitavad seoses minu vahetusaastaga Brasiilias. 

Kuna peagi algamas uus kuu siis plaanin end tõsiselt kokku võtta ja pühendada end enam keele õppimisele. Niiet. Et midagi ikka oleks siia postitada "käisin koolis-tulin koju" asemel vahest, siis ootan teie ideid ja küsimusi ja kõike:

ask.fm/kaisabrasiilias

Vastustest teen eraldi postituse, mitte ei vasta ask.fmis. 

Ja kuna ma sain paki Eestist kätte, mis tähendab, et sain kaamera, siis üks kord, võib-olla kaks, korda nädalas saan teid kostitada vähe kvaliteetsemate piltidega -> kaisakasper.tumblr.com

Sellised uudised. Kirjutamispisik ikka küljes ja tahaks blogi(d) vähe põnevamaks muuta!

Kell tiksub kesköö poole aga juba ehk ampsan ühe mesikäpa vahvlikommi ja heidan magama!

Ilusat nädalavahetust ja nautige sügisilma(enne õhtulehest jäi silma, et sügistormid algamas! mõnus- täna oli siin 27 kraadi) ning meil siin on alanud vahepeal ametlikult kevad!

Tchau!

Teie Kaisa

Kogu postitus iga noore lemmikasjast- koolist

Hei!

Jah, see pole uni. Ma olen jälle end sisse seadnud, et Teile kirjutada. Peale eilset postitust ma nagu nakatusin kirjutamispisikusse. Eks näha ole kaua see "haigus" kestab, aga kirjutan teile nüüd ammu lubatud postituse koolist Brasiilias, eks võrdlen seda ka Eesti kooliga. Aga palju on siin minu arvamust ilmselt, niiet ärge tõepähe võtke, et iga viimne kui üks kool Brasiilias selline on.

Alustuseks siis nii palju, et kes ei tea, Eestis lõpetasin põhikooli 9nda klassi ja siin olen 2 klassis, ehk Eestis mõistes 11ndas. Varsti saab kooliaasta läbi siin ning lähen 3ndasse. 

Kool algab kell 7, kuid enamasti algab see kell 7:20 ehk oleneb millal ja kas õpetaja klassi jõuab. Mina olin oma teisel koolipäeval mega paanikas, kui 7:05 koolimaja ette jõudsime, sest kell 7 ju algab tund. Klassi jõudes aga polnud poolt klassigi kohal ja siin ei tehta hilinemisest eriti suurt numbrit, kui üldse sellest välja tehakse.

Koolis on mul 6 tundi- olen pannud ka enda tunniplaani pildiblogisse- ja tunnid jaotuvad paarideks, näiteks 2 matemaatikat, 2 füüsikat, 2 keemiat. Ehk "kolm" ainet/tundi päevas. Esimese kahe aine vahel pausi pole ja kaks tundi on 1h 40minutit. Ehk 2x1h40min järjest. Ma ei oska seda süsteemi seletada, ehk saate aru. Siis on 20 minutiline paus(siin sellist sööklat ei eksisteeri, väike putka, kust osta endale meeldiv võileib vôi kompvek ja jook)ja viimased kaks tundi.  Kool lõpeb 12:20. Tavaliselt varem. Esmaspäeviti on ka pärastlõunased tunnid, algavad kell 2, kestavad sama kaua nagu hommikul. 

Olen vist maininud ammu, et klasse õpilased ei vaheta, vaid seda teevad õpetajad.

Õpetajate kuulamine on ka suhteline. Mõnes tunnis, vahest, valitseb vaikus, kui teises on täielik hullumaja ja õpetaja on lihtsalt keegi suvaline inimene, kes tahvlile kirjutab.  Enamus tunnist möödubki nii, et õpetaja kirjutab tahvlile, õpilased kirjutavad maha. 

Samuti igaüks võib endale sobival ajal klassist välja minna: kas siis selleks, et wcsse minna või hoopis seejaoks, et õpetajat tassi kohviga kostitada.

Aga olenemata maha kirjutamisest tahvlilt, on siin tohutult tihti tööd. Mõnikord tundub, et isegi nii sageli, et tunnis midagi uut ei jõuta õppidagi, kui juba uus test laual. Minu jaoks on siin mõndade tööde tegemine naljanumber. Eestis ealeski ei tehta, kui üldse, kontrolltöid paaris, 4-5 liikmelistes gruppides või midagi sellist. Siin on see aga väga tavaline. Kui kontrolltöö tehtud, siis viid selle õpetajale ja võid klassist lahkuda, isegi kui tunni lõpuni on aega pooltundi või rohkem. Eestis saadaks õpetaja laua taha tagasi ja käsiks uut peatükki läbi töötada. Palju aega veedetakse peale kooli õppides... sounds like in Estonia. 

Õpetajate ja õpilaste suhted on siin palju lähedasemad. Kutsutakse eesnime pidi. Suheldakse nagu sõpradega. Ja see ei ole imelik kui keset tundi õpetajat kallistama lähed. Imelik pole isegi see, kui klassivennal on põsel õpetaja huulepulga jälg. Ka klass omavahel saab väga hästi läbi, 45 inimest. Meenub kohe see, et Eestis oli pidev draama meie klassis, ainult 7 inimesega. Siin aga täiesti teistmoodi. 

Nagu ilmselt teada, siis siin koolides koolivorm. Mul ainult pluus aga pükste koha pealt reegel, et ainult sinised teksad ja jalanõud hallid, valged, mustad, pruunid vm, mitte roosad ega punased. 

Kindlasti jäi millestki kirjutamata, andke teada, kui tahate millestki põhjalikumat ülevaadet.

Üldiselt võin öelda, et ma igatsen niiiiii väga Eesti "tööta nagu loom" koolisüsteemi. Ma näen pidevalt unes keemiavõrrandeid ja bioloogia töövihikut ning venekeelseid sõnu. Tohutult igatsen seda tuupimist, aga eks siin muid asju vaja õppida-keelt. Eestisse jõuan ja kooli lähen eks siis rügan tööd jälle teha. 

Loodan, et saite miskit uut teada ja peatse kohtumiseni! Nädalavahetust ei veeda ma ilmselt jälle kodus ehk ilma internetita taas, kuid kirjutan midagi üles, et teile siis ka kirjutada!

Kallid-musid

Teie Kaisa

Ajame rongi rööbastele tagasi, ehk üritan aru saada mis toimub

Hei, otsustasin tänase õhtu, pigem öö, pühenduda blogile ja, et selle korda tagasi saaks. Isegi oma viimaseid postitusi lugedes ei saa ma aru kust ma pooleli olen jäänud. Eks ma kirjutan mis mul meeles on, aga teades mu kuldkala mälu, siis pole eriti palju. 

Piilun märkmikusse, et ehk seal miskit vihjeks, mis teinud olen, aga ei midagi. Nulliring.

Eelmise nädala laupäeval sai asjad kokku pakitud ja sõidetud Ilheuse lähedale sugulaste poole. Rand majast vaevu 100 meetri kaugusel. Läksime 7kesi, kahe autoga ja asju oli meil täpselt üks kastiauto kastitäis+auto pagasniku täis. Sinna jõudsime päris hilja. Rannas toimus mingitsorti pidu, aga selle asemel läksime vennaga ujuma. Vesi oli SAUN. Nende jaoks väga külm, aga ma pole ealeski Eestis näiteks nii soojas vees ujunud, isegi kõige soojemal suvel. Väga mõnus oli lõpuks end seal ookeanikeses kasta. Rohkem ei meenugi mis tegime tol õhtul. Järgmisel päeval seadsime sammud-pigem autod, uue koha poole. Kalastati ja saadi paar kala kah, ja ma ujusin jälle ning sõime kookost. Jube hea on ikka "värske" kookos, otse puuotsast alla prantsatanud. Sain sel päeval lõpuks veidigi päikest. Mõnus. Ja rand oli taas hingematvalt kaunis. 

Oli üks väga lahe ja üpriski tore nädalavahetus.

Mis siis veel?

Alustasin taas jõusaalis käimist ja lihased päris hellad, okei, tegelt, lihasvalu nagu lihasvalu ikka, kui pole ammu trenni teinud. Mäletan kui aasta tagasi see peale kergejõustiku trenni oli. Aga ei. Mulle meeldib, jõusaal hea koht kus aega veeta ja saab end veidi vormis kah hoida. Kes ei tea, siis minagi siin paar lisakilo kuskilt taldrikult üles korjanud. Eks need ole need rasvased toidud, mis valged salvrätid läbipaistvaks õliga muudavad.

Täna käisin venna ja ta sõpradega pizzarias- selle nimel ma ju jõusaalis käingi. Seal oli, et maksad teatud summa ja söö siis palju tahad. Ettekandjad vahetpidamata saalivad edasi-tagasi pakkudes erinevaid pitsasid. Tavalisest kanapitsast-shokolaadi ja karamellipitsani välja. Kõht sai ikka väga täis.

Ja no karamellipitsa ei olnud selle päeva tipphetk. Oli midagi palju palju paremat. 

Olin parajasti üksi kodus, kui telefon helises- keegi all ukse juures helistab. Lähen kiikan siis rõdult, et kas keegi autoga, või kes. Ja no ma ei suutnud ise ka oma emotsioone talitseda, kui nägin postiautot, mille avanenud ukse tagant võis näha postipakke. Avasin ukse, läksin alla ja selle mehe kõrval oli pakk. Suur ja pirakas. Väriseva käega andsin oma allkirja ja jooksin tänades ruttu tuppa tagasi. Olin nii õnnelik- lõpuks see pakk Eestist siin. Aitäh ja armastan teid! Pakis oli miljon shokoloaadi ja sama palju kommipakke, lisaks sellele veel pakk kama ja juubelitordi pulbrit. Natuke nänni sõpradele. Mu kaua-kadunud-Eestissejäänud-teksapüksid ja retuusid ning põhiline:KAAMERA! Ma katsetasin sellel erinevaid seadeid ja nii edasi ja see tundub üks parimaid kaameraid üldse. Nii lahe! Ei suuda oodata millal seda siin kuskil saan kasutada. Pildid tulevad ma arvan megad. Samas on piltide blogisse edastamisega probleem, sest otse fotokast ipadi neid võimalik laadida pole. Eks näis. Alati saab ju rääkida perega ja nädalas korra loodan teile ikka ehk siis kvaliteetsemaid pilte, kui mu iphone omad, võimaldada.

Sel nädalal nagu eelmises postituses mainisin, kooli pole ehk vaatab kas ja mida veel teha jõuab. Tahaks veidi tegelt kooli, et oma lahedaid klassikaaslaseid näha. Tõmban nüüd selle postitusega otsad kokku ja soovin teile varsti algavat kena hommikut ja endale head ööd. 

Tumblr ka lõpuks koostööaldis, ehk lisasin pilte: kaisakasper.tumblr.com

Teie Kaisa

Teocamp- nädalavahetus ja vabandused

Suurimad vabandused, et pole üldse oma nina siia pistnud. Pole eriti aega ega internetiühendust olnud. Kaks ööd ööbisime vanaema juures, kus netiühendus oli ainult rõdul ehk sinna ma ipadi ei vedanud ja nii jäigi kirjutamata. 

Nüüd läheme nädal aega tagasi....

Reedese päeva veetsin koolis ning siis kodus: pakkisin ja puhkasin sellest nädalast. Pakkisin asju, et minna campi mamoami ranna ääres. Kirikuüritus, palju noori ja lahedaid inimesi. 

Enne minekut pidime vanaema juurde minema ja no igalpool on ikka see teema, et vanaema juurde jõudes söök ette, nii ka siin. (PS! Igatsen vanaema Anne kartulit-kastet ja rohelistsuppi ning vanaema Sirje juustukaid)

Sõitsime siis veidi üle tunni ja jõudsimegi kohale. Oli jutlus ja peale seda luau rannas: tantsiti, tehti muusikat ja vesteldi niisama.

Ka laupäeval oli mitu jutlust, mis olid vahepeal igavad, sest nii palju ma keelt ei mõista. Siin aga lahe see, et vahepeal lauldakse ka kõik koos ehk pole üksluine pinginühkimine.

Ööbisime muidu ühes majas, kus oli 4 tuba. Kõigis 12 nari ehk ühes toas~24 inimest, tüdrukut/naist siis meil, sest meeste-ja naistemajad olid eraldi. Meie toas iga kell keegi magas. Alguses mõtlesin, et kas magama tuldi sinna või, aga hiljem kui ise peaga patja phutusin, järgnes sellele 3-tunnine unepaus. Ka võrkpalli magasin ma nii maha.

Seal toimus palju erinevaid tegevusi kokku ja mul lemmik oli jalgpall. Oli batuut, mis oli jalgpalliväljak, väravad jne ja see kaeti vee ja vahu/seebiga ning mängiti. Mega naljakas ja üpris keeruline. 

Rand seal oli imeline. Ilmselt järeldate seda mu pildiblogi põhjal, kus palju pilte sellest. Palju pilte veel tulemas ka koolist, aga aega läheb. 

Söök seal oli mega. Riis ja oad- Eestis hakkan neid ka hullult sööma, aga enne pean õppima kuidas selliseid valmistada. Poleks kunagi arvanud, et ma ube nii väga armastama hakkan. 

-Campis kui ütlesin, et elan Eestis, siis õde 'selgitas', et Venemaa kõrval ja iga viimse reaktsioon oli, et issand jumal, seal ju külm.

-Ja külmaga seoses. Üks poiss tahtis kord küsida, et kas Eestis lund on. Kuna ta sõna lumi ei teadnud ja ma portugali keeles ka mitte, siis ta küsis:"In Estonia...*hakkas laulma let it go'd" ja see peale saingi aru!

16ndal sain omnivas suure üllatuse osaliseks, kui nägin, et pakk on juba Brasiiliasse saabunud. Küll mitte veel Itabunasse, aga siiski. Ei suuda oodata, et pakk saabuks: nii palju häid asju ühes pakis. 

Koolist veel, et meie kooli tuli veel üks USA võp. Ja ta sai ise valida kumba klassi, kas A või B ja nüüd siis ta meie klassis. Kolm lahedat võpi: Eesti, USA ja Saksamaa. Teine USAkas üksi klassis. Aga ei tea, võib-olla vahetatakse, et oleks 2:2. Eks seda näeb nädala pärast. Jah, järgmine nâdal pole jälle kooli. Ainult neil, kes eksameid tegid ja "läbikukkusid" vm. Vahetusõpilastel siiski vaba, sest eksameid ei teinud. Eks siis näis mis plaanis. Nädalavahetusel perega randa vist laupäev-pühapäev, aga egas ma ka ei tea kas sain õigesti aru. Elame-näeme!

Teie Kaisa

Jaaaaaa, september juba ka täis tiksumas.. Ise elasin juba paar päeva teadmisega, et oktoober ja kohe november......juhtub. 

Kool-kodu-kool-sõbrad ehk kõik on juba üpris tavaline

Hei!

No see blogipidamine on üha keerulisem. Kõik on endale juba igapäevane ja uusi asju on aina vähem. Poleks vist väga mõttet siia sellest kuidas iga päev kooli lähen ja siis sealt tulen jne.

Vahepeal muidu olen Hannahiga jälle aega veernus, käisime kaubamajas JÄLLE- nüüd on mul enamvähem kurguauguni sellest kaubanduskeskusest. Esimest korda läksime ka kahekesti tänavatele uitama, muidugi tänavale, kus palju poode. Hannah on shopahoolik, kõige hullem shopahoolik, keda tean. Kuna aga ilm oli väga vihmane, siis ei olnud eriti kaua väljas. Läksime kaubamajja ja siis Hannahi juurde.

Teisipäeval ja kolmapäeval jäid kaks viimast tundi ära ehk juba 10:20 lõppesid tunnid. 

Kolmapäeval võrkpall ja koju jõudes vend kutsus mind sõbranna sünnipäevale. Täiskiirusel pessu ja valmis. See oli üllatuspidu, mida mulle tundub, et siin tehaksegi üpris palju. Sünnipäevalaps lükati kohe riietega basseini ja teised samuti, aga ma jäin pika palumise peale siiski kuivaks. Sõime, jõime, rääkisime ja mängisime korvpalli jm. Väga väga tore oli, kuigi inglise keelt seal põhimõtteliselt ei osatud, siis saime asjad räägitud ikkagi.

Nüüd hästi random asi:

Matteusega(pole halli aimugi kuidas ta nime kirjutatakse tegelikult)proovisime selg ees korvi palli saada, kuid tulutult ning kui väljakult ära hakkasime minema siis ta pööras selja korvi poole ning viskas ja see läks sisse!!!! Meie emotsioon oli parim.

Aaaa, koolist veel nii palju, et klassis on ikka jätkuvalt külm ja kui neil siin on külm, siis nad ei lülita konditsioneeri ikkagi välja. Klassis olles tunnen pidevalt kuidas nohu jälle tulka tahab. Koolis kannan pikavarrukatega pluusi, koolivormi t-särki ja paksu YFU pusa. Ikka külm. Jube. 

Kooli erinevuste postitus on ka valmis kirjutatud, eks varsti avaldan. Pildiblogist(kaisakasper.tumblr.com) võib peatselt leida pildi mu tunniplaanist ja ehk millestki veel, eks näis.

Teie Kaisa

Aeg läks ja läks ning kuu sai juba täis...

No tervitus!

Ütlen ausalt, see eksamitenädal ehk minu kodusolemise nädal on veninud ja ega ma polegi midagi teinud. Puhanud ja maganud, aga ikka väsinud. 

Suhtlesin esimest korda kodustega mitte kirjutades ja nii kartsin, et kohe koduigatsus tuleb peale, kuid hoopis vastupidi. Kõik on kohe palju parem. Homme kui hea ilm, siis sõidame vist kuskile, nii sain vähemalt mina aru isa jutust. 

Järgmisel nädalal haaran härjal sarvist ehk kooli taaskord! Plaanis ka klassiõdede ning Hannahiga midagi teha, eks siis näis.

Tahtsin lihtsalt öelda, et see kuu on siin möödunud väga väga kiiresti ja ma ei suuda ära tänada kõiki, tänu kellele siin olen. Alustades firmadest, sugulastest, vanavanematest, kuni sõprade ja otseloomulikult kõige suuremast toetajani-oma pereni- välja. 

Kuna blogi on aina raskem ja raskem kirjutada, sest minu jaoks on kõik juba rutiinne, siis üritan ehk teha erinevaid postitusi ning ammu lubatud postitus kooli erinevuste kohta pole ka enam kaugel. Kui ise tahate millestki rohkem teada saada, siis küsige, ei hammusta.

Kuna ma siin kõigest peamiselt ülivõrdes olen rääkinud, siis mõtlesin, et mainin ära ühe ja ainukese asja mis mind siin häirib: ajast mitte kinni pidamine- pidev hilinemine. Ma võiksin siia ilmselt umbes 15 näidet tuua, aga nende kirjutamine võtaks liiga kaua aega. Lihtsalt. Alatihti on nii, et öeldakse, et minek nt kell 14:30. Kui ma juba selleks ajaks valmis olen, siis hakatakse alles end sättima ja pidevalt muutub ka siis juba plaan kuhu, kellega minnakse. Ma ei räägi oma perest, vaid üleüldse. Kui ma olin paanikas, et jäin võrkpalli trenni esimest korda 2 minutit hiljaks, siis kohale jõudes istusime seal veel umbes 10 minutikest, ja nende jaoks tundub, et on alati kellaaeg +- paarkümmend minutit. Ka koolitundi hilinemistest ei tehta numbrit. Tuled klassi, tervitad ja otsid omale istekoha. No problem. 

Aga see on ausalt ainuke asi, mis häirib ja sellega harjumine hakkab ilmet võtma, niiet vabandust kui Eestis aasta pärast tunni või paar hiljaks jään. 

Ja ega rohkemat mul teile polegi. 

Teie Kaisa

Beijos