Eile, oli plaanitud 8:30 kodust välja sõita, Ilheusesse, koos õega. Et uuendada-saada uus dokument. Sest minu vana paberilipakas oli kehtivust kaotanud. Ärkasin suure hirmuga kaheksa ajal üles, et tohohullu, nüüd jään veel hiljaks ka. Aga ei. Minek oli hoopis emaga, ja lahkusime kuskil poole kümne paiku. Sõitsime umbes pooltundi, sinna samasse politsei jaoskonda, kus eelminegi kord käisime. Sealt, aga öeldi, et selliste asjadega tegelev osakond on lennujaama ümber kolinud. Autole hääled sisse ja lennujaama poole. Oli küll imelik. Oli imelik olla seal kus ma peaaegu seitse kuus tagasi olin, jalad all värisemas, sõnakesti keelt teadmata.. Oodates oma hostpere saabumist.. Igatahes. Leidsime selle ruumikese üles. Üks väga lahke naine võttis meid seal vastu. Lauad ja kapipealsed olid kaste täis. Tema sõnul nad kolisid úmber alles eelneval päeval. Ma mõtlesin, et no tore. Nüüd ei hakka keegi sealt kastidest mu pabereid või ajutist "isikukaarti" otsima. Seepeale oli aga juba sellel naisterahval ümbrik ja üks allkirja vajav dokument käes. Sain oma "isikukaardi", väga uhke! Panin allkirja ja tulime tulema. Tagasi teel võtsime kaks tagasihoidliku hääletajast noormeest peale.
Hiljem skypesin Lysanniga. Oli tore nagu alati.
Täna oli taas põhjust vara ärgata. Ja taas mitte kooli pärast. Nimelt. Täna toimus kaua oodatud keskaastaseminar. Toimus see meie linna, inglise keele koolis ACE. Sinna jõudes vaatan, et üks tüdruk seisab seal. YFU pluusiga. Hägune mälu.. Arvasin hetkeks, et ehk mu tugiisik. Olin teda ka ju vaid pool aastat tagasi, korraks näinud. Peagi sain aru, et tegu on vahetusõpilasega. Istusime maha teisi ootama. Sain teada, et ta Lätist pärit! Naaber! Ja keegi kes ei ole sakslane. Imedeaeg. Üsna pea suunati meid edasi, juba oli Leni, sakslane, seal. Olin teda aastaalguseseminaril näinud, kuid ei mäleta, et oleks temaga rääkinud. Üsna pea saabusid ka kaks sakslast, Katharina ja Dana. Olen mõndadest blogidest lugenud, et keskaastaseminar räägitakse vahest ikka inglise keelt, harvem seda kohaliku keelt. Uhke tunne, et meie vestlused olid algusest lõpuni portugali keeles. Olime kõik üsna samal tasemel. Sõime hommikust. Mõnus keeksi moodi, sulatatud shokolaadiga. Küpsised. Kakao. Võileivad. Mõnus hommikusöök. Seejärel suundusime üles klassiruumi. Meie-vahetusõpilased, meie tugiisik, ning üks selle inglise keele kooli õpetaja Barbara. (Kellega ka hiljem whatsappis suhtlesin. Mega vinge. Plaanime miskit veel kindlasti koos teha!) Alustasime brasiilia ajaloost. Nagu koolitund oli. Mõttesse kargas kohe, et kuidas ma eestis jälle nii hakkama saan... Ajalugu selge.. Saabus ka Hannah. Magas sisse. Vestlesime oma eludest ning siis saadeti meid välja koos Barbaraga. Pidime tänaval pilte tegema asjadest, mida meie maal ei ole. Mototaksod ja kookosevee putkad. Ûhe pangaprotesti käigus tehti meist ka pilti, paluti kohe. Uhke kaamera ja kõik. Kõik olid väga lahked igatahes pilte tegema. Panen blogisse ka. Tagasi minnes vaatasime kaks presentatsiooni. Täitsime töölehti. Ja siis otse lõunat sööma. Riis ja oad. Ning nagu alati. Midagi muud ka. KARTULIPUDER JA KANA. Ma tundsin end igatahes nagu Eestis. Jube hea. Siis suundusime jälle üles. Lõpetasime enamvähem kõik töölehed ja oligi läbi. Tegime selfiesid ja pilte. Panen blogisse ka. Jätsime hüvasti ja oligi keskaastaseminariga kõik!
Loodan, et olen oma kahe positusega teile rõõmu valmistanud!
Kaisakasper.tumblr.com kui keegi pilte tahab!
Beijos
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar