Olid Jõulud..

Tere!

Ma pidevalt lükkasin seda blogimist edasi. Pole millestki super erilisest nagu kirjutada ka ja niisama ka uinamuinatada ei viitsi, et sõin seda ja siis seda.

Aga vahepeal oli üks sündmus, mis väga paljudele on vahetusaasta jooksul suurim emotsionaalne katsumus. Jõulud. Minu jõulud algasid Eesti perega skypedes. Sain osa traditsioonilisest jõulusöömast ning kinkide avamisest. Oli tore. Mingit erilist igatsust peale seda kõne ei tekkinud. Lihtsalt see fakt, et juba jõulud on möödas, näitab kui ruttu aeg läheb. 

Minu Brasiilia pere veetis Jõulud eraldi. Ema, vend ja õde koos ema poolse suguvõsaga ja isa koos enda ema ja vennaga. Mina jäin Itabunasse, ehk veetsin koos isaga. Alles õhtul sättisin end valmis, tegime mõned pildid ja seadsime sammud kirikukontserdile. Ilusti lauldi. Meenutas stseeni filmist Üksinda kodus, mida päev peale jõule ka vaatasin. 

Kui kontsert lõppes, sõitsime vanaema juurde. Toimus õhtusöök, mitte midagi erilist ja ei olnud sellist jõululauda nagu Eestis. Võib-olla seepärast, et ainult mina, isa, vanaema, onu ja onupoeg seal olime. Sõime, räägiti juttu ja üsnapea tulimegi juba koju. 

Kokkuvõtvalt võin öelda, et jõulud möödusid minu jaoks nagu üks tavaline argipäev. Tundub, et Brasiilias, vähemalt siin, ei ole jõulud eriti olulised. Eks nad olulised on, aga tähistamine selline tagasihoidlikum.

ELOl(eelorientatsioonil)hoiatati, et jõulud võivad viia emotsionaalselt sind madalseisu, aga minul oli täiesti ok. Normaalne-kui nii võib öelda. Kindlasti aitas mitte pere järgi igatsemisele kaasa, et pidevalt korrutasin endale, et see on vaid üks päev ning aasta  pärast taas perega koos.

Mu jõuluaja tipphetk saabub ilmselt kui mu pakk Eestist jõuab! Ei jaksa ära oodata.

Päev peale jõule läksime isa ja õe poisiga Ilheusesse. Algne plaan oli kalale ja randa minna, aga kuna nad suletud poodide pärast mingit vidinat ei saanud läks päev hoopis seda teed, et veetsin mitu tundi autos, kuni nad seda vidinat otsisid igaltpoolt.. Lõpuks sõitsime koju tagasi ja sinna see rannapäev jäigi. 

26ndal, olin ärgates juba kuidagi nii kurnatud, et otsustasin ühe koduse päeva teha. Koristasin tuba, viisin prúgi ja pesu välja ning võtsin lihtsalt nn aja maha. Päev lõppes eriti positiivselt Kirsiga tunde skypedes. Palju plaane ja olin lõpuks kohutavalt ekstaasis. Tahaksin juba oma hullu blondiini näha!

27ndal sai jälle jäätist söömas kâidud ja hiljem Marcio juures filmi vaadatud. Vaatasime seekord Teismelisi ninjakilpkonni. Hea film! Caliane muidugi suutis magama jääda selle ajal. 

Nagu ma mainisin, miskit erilist ei toimu. Elan igapäevaelu ja olen selle eluga 99,9% kohanenud. Jah. Isegi hilinemisega hakkab harjuma. Täna olin ise pool tundi hiljem kokku lepitud kohas.

Eilsest saadik üksi kodus. Vanemad tööl, õde reisib, vend sugulaste juures jõuludest saadik. Pole midagi muud ikka teinud, kui sõpradega olnud- nagu ikka. Kodus netiühendus on puudunud paar päeva ja telefonis ainult whatsapp töötab kodus olles 3G-ga. Aga nüüd olemas. Eile saime Marcioga teisi jälle kena poolteist tundi oodata.. vahva. Traditsioon. 

Aastavahetuseks Salvadori, ilmselt siis ei blogi. Kui hea nett on, siis iga päeva lõpus teen väikse kokkuvõtte siia!!! 

Teen ilmselt varsti uue video ka, kus teie uudishimu rahuldan...

Küsimusi ask.fm/KaisaBrasiilias

Ja uurige kuskilt mu eelmine video välja, et küsimusi ei korduks!

Loodan, et teil oli mõnus jõuluaeg!