Kell on kohe pool kolm öösel. Umbes 10 tunni pärast olen teel taas oma lemmik linna- Salvadori, et seal saata ära suurepärane aasta ning võtta vastu loodetavasti veel parem aasta!
Kindlasti mõtlete, et mis ma jälle siin teen, et alles kirjutasin ja mis ikka juhtunud on. Ausalt? Ega midagi ei olegi juhtunud. Tahtsin teha lihtsalt postituse, kus möödunud aasta kokku võtan. Ja niisama mõtisklen vahetusaasta üle.
Ühesõnaga. Esiteks, see aasta on seni mu elus olnud kõige muudatuste rohkem aasta. Ilmselge juba miks. Võtsin ju oma kümme asja ja seadsin sammud kuskile, kus end rohkem kui aasta tagasi ettegi ei julgenud kujutada.
Veidi enne vahetusaastalt tulekut sai ka üks tähtis asi lõpetatud, ehk olen põhihariduse omaja. Möödunud õppeaasta oli tohutult pingete rohke, eksamid ja üldse kõige planeerimine. Kuigi nii mõnigi asi lõpuks pisaraid välja kiskus, oli see seda väärt. Ja endiselt, nagu ikka kombeks heietada mul siin, on uskumatu, et üks oluline etapp nende imeliste inimestega on lõppenud ja kõik nüüd eri suunas radu rajame.
Praktiliselt kogu kuus kuud selle aasta algusest saigi oldud kaalukausil- Brasiilia või gümnaasium. Aga nagu olen juba enne maininud, siis suurepärased inimesed aitasid mind siia ja olen neile ülimalt tänulik. Jõuab gümnaasiumisse ju veel minna, aga kaua sul ikka võimalus veeta vahetusaasta Brasiilias.
Ning jõudes juba selle teemani, siis pidevalt on küsitud, et mida see vahetusaasta mulle annab nii palju, et gümnaasiumisse aasta hiljem minna.
Tulla välja oma mugavustsoonist, õppida elama uues kultuuris, koos inimestega kellel on teised väärtused, õppida asju rohkem väärtustama, näha asju teise nurga alt, seal juures veel õppida uus keel ja saada eluks ajaks kogemusi. Ka silmaring areneb. Neid asju on veel ja veel, aga kui sa ise selles supis ei ole olnud, siis sa ei teagi kui hästi see maitseb. Ja vahetusaastale lisavad väärtuse ka inimesed, kellega sa sel aastal kokku puutud, kellega koos elad ja oled. Selle läbi õpib ennast ka palju paremini tundma.
Parim otsus minu elus seni igatahes!
Ja kui põhikool lõpetatud, siis saigi veel elukest nauditud ning lõpuks saadeti mind ära kena üllatuspeoga! Kui kena punkt sellele kõigele.
Ja ülejäänud kuudest olete juba siin lugenud ja ilmselt olete mõistnud, et olen oma eluga super rahul! Uskumatu on aga see, et kohe on juba siin oldud viis kuud. Üldse ei taha pähe mahtuda, et sama palju, natuke rohkem veel, ja ongi aeg alles rajatud elu, taaskord jätta ja taas vundamendist elu üles vaja ehitada Eestis. Aga seni võtan kõigest maksimumi!
Tuligi taas üks heietav, minu mõtteid täis postitus.
Olge tublid!
Nautige elu ja võtke kõigest viimast!
Väärtustage inimesi enda ümber!
Tänage ja olge tänulikud kõige eest!
Võtke riske ja proovige uusi asju!
Suurepärast viimast päeva sel aastal
ja imelist uut aastat!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar