Ega midagi märkimisväärset juhtunud polegi, et kirjutan, kuid mõtlesin, et annan teada kuidas läheb ja sedasi. Üldiselt läheb ikka hästi ning viiendal oktoobril sai juba kaks kuud siin pool lompi täis.
Mööduva nädalavahetuse veetsin rahulikult kodus ja sain esimest korda krabi süüa. Või vähki. Seda punast elukat igatahes, kes Käsnakalle multikas tema boss on. Eriti vaimustuses ma sellest polnud aga midagi uut jälle proovitud.
Söögi proovimisest rääkides, siis mulle anti üks nädalavahetus kakaovili kätte ja ma ei teadnud ju kuidas seda süüa. Esimene kord kui nägin seda asja üldse. Hammustasin sisemusest siis suure ampsu ja närisin ning neelasin alla. Sain kõigilt imelikud pilgud ja siis seletati, et ainult lutsutatakse see jama ära ja siis sülitatakse välja. Teadmise võrra rikkam jälle.
Koolis kulgeb ka kõik kenasti ja nii rahul klassikaaslastega. Keelest saan ka aru enamvähem, aga rääkimise koha pealt olen suht arglik. Aga novembrist diil, et ainult portugali keel- eks siis praktiseerib kõvasti! Igapäev ikka üritan- ja õpingi uusi asju. Mõni lihtsam asi juba satub eesti keelsete mõtete hulka ka portugali keeles.
Täna sain üle pika aja Hannahiga kokku. Olime tema pool, õppisime veidi portugali keelt ja siis läksime jooksma. Ta emal treener ja siis ta ütles, et meie ei pea maksma, ja teeb meile tasuta. Eurooplaste eelised ilmselt. Jooksime seal siis igatemoodi ja igatepidi. Väga vinge oli. Lõpetuseks sõime Hannahiga mitu mitu arbuusilõiku, nii hea. Treening toimus lihtsalt rohuplatsil, autotee kõrval, koonused ja asjandused ka seal ning ilmselt võrguplats, sest oli liiva-ala ja seal jooksimine oli meile küll huumor. Hannah oli kurb, et tal heledaid juukseid ja silmi pole. Ma mainisin aga, et kui oleks siis tal oleks sellest tähelepanust samuti kõrini.
Vastan teie küsimustele edaspidi nii, et iga postituse lõppu lisan küsimusi. Mitu, oleneb sellest kui pikk postitus on. Kellel veel küsimusi siis ask.fm/kaisaBrasiilias
Kas sõpru leida oli kerge, nagu et kas teised tulid rohkem sinuga ise rääkima või pidid ise rääkima?
-Jaa, ma kartsin kohutuvalt, et see saab väga raske olema, aga õnneks kõik sujus väga ilusti. Tuldi ikka ise, sest ma ei teadnud siis veel kas ja keegi kui palju inglise keelt oskab, sest siis oli mu keeleoskus praktiliselt null. Ma väga sellest ei mäletagi, aga olen endale super sõpru juba leidnud jah.
Koduigatsus on? Tihti pere/sõpradega Eestis sidet pead?
-Üllataval kombel ei ole. Pere igatsus vahest tuleb, aga ma üritan alati siin ja edaspidi kõiges positiivseid külgi leida. Perega viberis grupp, ehk kirjutame kui mingit uudist. Korra skypenud ka, kui esimene kuu täis sai ja lähiajal ilmselt veel. Ehk skypeme nii korra kuus. Sõpradega ütleks, et väga ei suhtlegi. Läinud nii lihtsalt. Vahel harva ainult.
Edu, jõudu ja rõõmu ka teisteks kuudeks, mil seal oled:)
-Suur aitäh. Edu ja jõudu ning palju palju rõõmu sullegi!
Olen selle ekraani toksimisest juba tüdinenud ehk aitab tänaseks!
Tsau ja olge tublid!
Teie Kaisa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar