Ma olen kogu selle vahepealse aja pidevas "tahaks blogisse midagi kirjutada"-tujus olnud. Iga kord kui aga ipadi välja võtan ja bloggeri avan, siis kõik nagu peoga pühitud. Jube. Eks ma nüüd paari üleskirjutatud märksõna ja mõne uduse meenutusega üritan teile miskit edasi anda, mis toimunud on.
Ja jälle see juhtus, pea mõtetest tühi. Olen ikka koolipinki nühkinud ja seal juba kaks inglise keelset raamatut läbi lugenud. Sõnavara õppimine on aga nii vastu karva. Ei tea kohe kuidas selleks jälle motivatsiooni leida. Aga peab.
Koolis on kohe-kohe tulemas projekt Eureka, kus iga klass esineb näidendi/etendusega. Nii ka meie klass, aga kuna meie-võpid-portugali keelt nii kenasti ja kõvasti ilmselt veel ei räägi ning päris puud ka kehastada ei tahaks ning tantsida me ka ei soovinud(tean et oleme vahetusaastal ja peaksime uusi asju proovima, aga tantsimine ja sellises stiilis on mu hirmude hirm ja pole üldse minu teema), siis me aitasime lava dekoratsioone Annikaga teha. Läksime laupäeval umbes poole klassiga Marcio juurde, kus siis meisterdasime:voltisime, liimisime, värvisime. Rääkisime niisama ja sõime hot-doge. Siin alati suure rahvahulgaga kombeks, et saiad(oi need pehmed, suured, värsked ja kaalu juurde toovad saiad) ning siis suures potis vorstid sellises ketšupises kastmes ja siis pistad saia vahele ja hea amps ongi valmis. Oli tore päev jälle oma laheda klassiga. Üles on kerkinud ka jutt, et kui mu klass 2 klassi lõpetab ja kolmandasse läheb, siis võpid jäävad teise edasi. Ma ei ole üldse rahul ja loodan, et jutul puudub tõepõhi, mis vaevalt, aga eks näis. Teen kõik omapoolse, et nendega muidugi jääda.
Kui klassivenna juurde läksime saime klassiõdedega poes kokku. Vanemad viisid mu sinna ja teel poodi juhtusime peale sellele, kui politsei parasjagu üht kurjamit raudu pani. Mainin seda seepärast, et umbes 10-20 inimest peatas oma sõiduki tee ääres ja jäi vaatama. Nii ka meie kusjuures. Uskumatu uudishimu siinsetes inimestes vist. Ja väga võõras oli vaadata, kui mendid kohe relvad välja võtsid ja olid nii vägivaldsed, kuigi kinnipeetav oli äärmiselt rahulik.
Vahepeal, eile, toimusid siin ka presidendi valimised. Uskumatu. Noored on nii kaasatud sellesse teemasse ja kõiksugu sotsiaalmeedia oli seda täis. Tänavatel inimesed karjusid oma lemmiku nime ja lehvitasid lippudega, lasid signaali ja elasid kaasa. Presidendiks sai Dilma! Oli suht tasavägine seis: valiti kahe enim hääli saanud kandidaatide vahel.
Alates novembrist ainult portugali keel- diil klassiõdedega. Well.
Täna sain ühelt lugejalt nii armsa kommentaari oma blogi kohta, et panen selle kohe siia blogisse, kus muidu pilte ei leia. Südame teevad soojaks sellised asjad.
Aga olge kõik tublid!
Ja kallid väikese tõmmu-jah, mu klassikaaslased juba pidevalt mainivad, et ma aina pruunimaks!JESS!-Eesti plika poolt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar