Jah, see pole uni. Ma olen jälle end sisse seadnud, et Teile kirjutada. Peale eilset postitust ma nagu nakatusin kirjutamispisikusse. Eks näha ole kaua see "haigus" kestab, aga kirjutan teile nüüd ammu lubatud postituse koolist Brasiilias, eks võrdlen seda ka Eesti kooliga. Aga palju on siin minu arvamust ilmselt, niiet ärge tõepähe võtke, et iga viimne kui üks kool Brasiilias selline on.
Alustuseks siis nii palju, et kes ei tea, Eestis lõpetasin põhikooli 9nda klassi ja siin olen 2 klassis, ehk Eestis mõistes 11ndas. Varsti saab kooliaasta läbi siin ning lähen 3ndasse.
Kool algab kell 7, kuid enamasti algab see kell 7:20 ehk oleneb millal ja kas õpetaja klassi jõuab. Mina olin oma teisel koolipäeval mega paanikas, kui 7:05 koolimaja ette jõudsime, sest kell 7 ju algab tund. Klassi jõudes aga polnud poolt klassigi kohal ja siin ei tehta hilinemisest eriti suurt numbrit, kui üldse sellest välja tehakse.
Koolis on mul 6 tundi- olen pannud ka enda tunniplaani pildiblogisse- ja tunnid jaotuvad paarideks, näiteks 2 matemaatikat, 2 füüsikat, 2 keemiat. Ehk "kolm" ainet/tundi päevas. Esimese kahe aine vahel pausi pole ja kaks tundi on 1h 40minutit. Ehk 2x1h40min järjest. Ma ei oska seda süsteemi seletada, ehk saate aru. Siis on 20 minutiline paus(siin sellist sööklat ei eksisteeri, väike putka, kust osta endale meeldiv võileib vôi kompvek ja jook)ja viimased kaks tundi. Kool lõpeb 12:20. Tavaliselt varem. Esmaspäeviti on ka pärastlõunased tunnid, algavad kell 2, kestavad sama kaua nagu hommikul.
Olen vist maininud ammu, et klasse õpilased ei vaheta, vaid seda teevad õpetajad.
Õpetajate kuulamine on ka suhteline. Mõnes tunnis, vahest, valitseb vaikus, kui teises on täielik hullumaja ja õpetaja on lihtsalt keegi suvaline inimene, kes tahvlile kirjutab. Enamus tunnist möödubki nii, et õpetaja kirjutab tahvlile, õpilased kirjutavad maha.
Samuti igaüks võib endale sobival ajal klassist välja minna: kas siis selleks, et wcsse minna või hoopis seejaoks, et õpetajat tassi kohviga kostitada.
Aga olenemata maha kirjutamisest tahvlilt, on siin tohutult tihti tööd. Mõnikord tundub, et isegi nii sageli, et tunnis midagi uut ei jõuta õppidagi, kui juba uus test laual. Minu jaoks on siin mõndade tööde tegemine naljanumber. Eestis ealeski ei tehta, kui üldse, kontrolltöid paaris, 4-5 liikmelistes gruppides või midagi sellist. Siin on see aga väga tavaline. Kui kontrolltöö tehtud, siis viid selle õpetajale ja võid klassist lahkuda, isegi kui tunni lõpuni on aega pooltundi või rohkem. Eestis saadaks õpetaja laua taha tagasi ja käsiks uut peatükki läbi töötada. Palju aega veedetakse peale kooli õppides... sounds like in Estonia.
Õpetajate ja õpilaste suhted on siin palju lähedasemad. Kutsutakse eesnime pidi. Suheldakse nagu sõpradega. Ja see ei ole imelik kui keset tundi õpetajat kallistama lähed. Imelik pole isegi see, kui klassivennal on põsel õpetaja huulepulga jälg. Ka klass omavahel saab väga hästi läbi, 45 inimest. Meenub kohe see, et Eestis oli pidev draama meie klassis, ainult 7 inimesega. Siin aga täiesti teistmoodi.
Nagu ilmselt teada, siis siin koolides koolivorm. Mul ainult pluus aga pükste koha pealt reegel, et ainult sinised teksad ja jalanõud hallid, valged, mustad, pruunid vm, mitte roosad ega punased.
Kindlasti jäi millestki kirjutamata, andke teada, kui tahate millestki põhjalikumat ülevaadet.
Üldiselt võin öelda, et ma igatsen niiiiii väga Eesti "tööta nagu loom" koolisüsteemi. Ma näen pidevalt unes keemiavõrrandeid ja bioloogia töövihikut ning venekeelseid sõnu. Tohutult igatsen seda tuupimist, aga eks siin muid asju vaja õppida-keelt. Eestisse jõuan ja kooli lähen eks siis rügan tööd jälle teha.
Loodan, et saite miskit uut teada ja peatse kohtumiseni! Nädalavahetust ei veeda ma ilmselt jälle kodus ehk ilma internetita taas, kuid kirjutan midagi üles, et teile siis ka kirjutada!
Kallid-musid
Teie Kaisa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar