Piilun märkmikusse, et ehk seal miskit vihjeks, mis teinud olen, aga ei midagi. Nulliring.
Eelmise nädala laupäeval sai asjad kokku pakitud ja sõidetud Ilheuse lähedale sugulaste poole. Rand majast vaevu 100 meetri kaugusel. Läksime 7kesi, kahe autoga ja asju oli meil täpselt üks kastiauto kastitäis+auto pagasniku täis. Sinna jõudsime päris hilja. Rannas toimus mingitsorti pidu, aga selle asemel läksime vennaga ujuma. Vesi oli SAUN. Nende jaoks väga külm, aga ma pole ealeski Eestis näiteks nii soojas vees ujunud, isegi kõige soojemal suvel. Väga mõnus oli lõpuks end seal ookeanikeses kasta. Rohkem ei meenugi mis tegime tol õhtul. Järgmisel päeval seadsime sammud-pigem autod, uue koha poole. Kalastati ja saadi paar kala kah, ja ma ujusin jälle ning sõime kookost. Jube hea on ikka "värske" kookos, otse puuotsast alla prantsatanud. Sain sel päeval lõpuks veidigi päikest. Mõnus. Ja rand oli taas hingematvalt kaunis.
Oli üks väga lahe ja üpriski tore nädalavahetus.
Mis siis veel?
Alustasin taas jõusaalis käimist ja lihased päris hellad, okei, tegelt, lihasvalu nagu lihasvalu ikka, kui pole ammu trenni teinud. Mäletan kui aasta tagasi see peale kergejõustiku trenni oli. Aga ei. Mulle meeldib, jõusaal hea koht kus aega veeta ja saab end veidi vormis kah hoida. Kes ei tea, siis minagi siin paar lisakilo kuskilt taldrikult üles korjanud. Eks need ole need rasvased toidud, mis valged salvrätid läbipaistvaks õliga muudavad.
Täna käisin venna ja ta sõpradega pizzarias- selle nimel ma ju jõusaalis käingi. Seal oli, et maksad teatud summa ja söö siis palju tahad. Ettekandjad vahetpidamata saalivad edasi-tagasi pakkudes erinevaid pitsasid. Tavalisest kanapitsast-shokolaadi ja karamellipitsani välja. Kõht sai ikka väga täis.
Ja no karamellipitsa ei olnud selle päeva tipphetk. Oli midagi palju palju paremat.
Olin parajasti üksi kodus, kui telefon helises- keegi all ukse juures helistab. Lähen kiikan siis rõdult, et kas keegi autoga, või kes. Ja no ma ei suutnud ise ka oma emotsioone talitseda, kui nägin postiautot, mille avanenud ukse tagant võis näha postipakke. Avasin ukse, läksin alla ja selle mehe kõrval oli pakk. Suur ja pirakas. Väriseva käega andsin oma allkirja ja jooksin tänades ruttu tuppa tagasi. Olin nii õnnelik- lõpuks see pakk Eestist siin. Aitäh ja armastan teid! Pakis oli miljon shokoloaadi ja sama palju kommipakke, lisaks sellele veel pakk kama ja juubelitordi pulbrit. Natuke nänni sõpradele. Mu kaua-kadunud-Eestissejäänud-teksapüksid ja retuusid ning põhiline:KAAMERA! Ma katsetasin sellel erinevaid seadeid ja nii edasi ja see tundub üks parimaid kaameraid üldse. Nii lahe! Ei suuda oodata millal seda siin kuskil saan kasutada. Pildid tulevad ma arvan megad. Samas on piltide blogisse edastamisega probleem, sest otse fotokast ipadi neid võimalik laadida pole. Eks näis. Alati saab ju rääkida perega ja nädalas korra loodan teile ikka ehk siis kvaliteetsemaid pilte, kui mu iphone omad, võimaldada.
Sel nädalal nagu eelmises postituses mainisin, kooli pole ehk vaatab kas ja mida veel teha jõuab. Tahaks veidi tegelt kooli, et oma lahedaid klassikaaslaseid näha. Tõmban nüüd selle postitusega otsad kokku ja soovin teile varsti algavat kena hommikut ja endale head ööd.
Tumblr ka lõpuks koostööaldis, ehk lisasin pilte: kaisakasper.tumblr.com
Teie Kaisa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar