Ja ma ei ole blogi unustanud. Lihtsalt kuidas kirjutada millestki, kui midagi huvitavat ei juhtu. Tore on ikka koguaeg, aga pole mitte midagi uut kirjutada.
Käin sõpradega väljas, olen kodus. Midagi muud nagu ei olegi.
Täna Hannahiga väljas käies oli nii naljakas. Saan vahepeal oma blondi juuksevärvi tõttu kommentaare. Või no igakord, kui väljas käime, aga täna oli hullumeelne. Ma olin naerukrampides. Üks hullem kommentaar teise järel. Kes tegi niisama imeline hääli, kes naeratas, kes sõbrale valjuhäälselt midagi sosistas.. Hüüdnimesid modellist mannekeenini. Oijah. Brasiillased on lahedad.
Üks päev käisime naabrilapse sünnipäeval. Mega toredad naabrid ja noored ja siis tuli Eesti jutuks. Ütles siis üks, et tal tuttav elavat Eestis. Nojah noh. Lootsin midagi toredat kuulda, aga selle asemel tuli lause:"Kui mu sõber ühte venelast seal kallistama tormas, siis sai rusikaga." Ahah, tore lugu küll.
Samuti ootan endiselt oma pakki Eestist! 95% et see saabub homme. Väga tahaks loota!
Alates siia tulekust on mul olnud "unistus". Minna sõpradega randa. Osta bussipilet ja minna. Täna sai see aga selgeks emaga rääkides, et ainult sõpradega ei. Ning bussisõidust võin ainuüksi und näha. No kui nii siis nii. Tõmbame sellele kriipsu peale.
Varsti algab kool. Veebruari alguses. Ja seejärel pole ka mu seitsmeteistkümnes sünnipäev kaugel. Ning suht kindlalt on siis ka karnevali tõttu nädalanepaus. Mõnus. Vaheaeg vaheaja järel.
Brasiilias olek on mu mõtteviisi ja eluplaane täielikult muutnud, siia tulles oli ikka midagi ajaloo ja õigusega seoses mõtteis. Nüüd ajaloost pole jälgegi. Õigustest midagi on, aga eks selle ka see Brasiilia minema uhub. Lihtsalt olen aru saanud kui palju maailmas on teha ja näha. Eks tuleb tööd teha, et seda kõike ise ka näha saaks.
Mu inspiratsioon, motivatsiooni, eeskuju.. Mu unistuste tulevik:
Nägemiseni ja küsimused
Ask.fm/KaisaBrasiilias
Tahate video või ei? ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar