esmaspäev, 5. jaanuar 2015

Arusaamatused ja niisama juhtumisi

Ma Vist eile ei maininudki, et sai täis viis kuud! Imeline!


Ja nüüd niisama juttu...
Ilmselge on see, et keele tõttu võib tulla arusaamatusi. Ning kui mitte keele tõttu, siis lihtsalt. Ikka juhtub. 

Juhtum number 1- sõitsime venna ja isaga parajasti autoga ja isa küsis mult igasuguseid küsimusi, kas ja kuidas mulle Brasiilias meeldib ja asju Eesti kohta jm. Üks hetk arvasin, et ta küsis, kas sain aru ta küsimusest. Vastasin ei, sest keskendusin millegi pärast rohkem kõigele muule tol hetkel, kui küsimustele. Peale seda jäi ta vaikseks. Mõtlesin, et okei, ilmselt ei viitsi uuesti seletada. 

Hiljem tuli ema ka autosse ja rääkis midagi isaga. Hiljem isa läks bensiinijaamas korra autost välja ning ema küsis, et miks ma nende kodu, pere ja eluga rahul pole. Ma ei saanud aru millest ta räägib. Siis ütles ta, et kui isa oli küsinud kas olen rahul eluga koos nendega, olin ma ei öelnud.... Ta kasutas mingit tundmatut väljendit ja kui ema seletas, siis sain aru ning poleks kindlasti ei öelnud. Pärast vabandasin ja seletasin, et sain valesti aru. Lõpp hea. Kõik hea.

Juhtum number 2- teel Salvadorist Itabunasse tegime peatuse. Kiirustasime emaga kohe toaletti. Kahest ainult üks töötas. Ootasime pikalt. Lõpuks üks naine küsis mult, et kas saaksin ukse lukku panna. Ukselukud polnud kabiini sees vaid väljas. Imelik. Panin siis enda arust lukku ära selle talle. Seisime seal emaga, kui üks hetk ta ütleb, et issand jumal Kaisa, hoia ust kinni. Silma nurgast nägin, et üks oli lahti vajunud. Kiiresti üks kinni ja seekord jäin sinna ette seisma. Ema seletas, et ma ei ole brasiillane, et ei saanud aru, et ust kinni hoidma pean. Tegelt sain aru mis see naine ütles, aga ilmselt ta ka ei teadnud, et ka ukselukk on katki. Sest ma kuulsin selgelt "palun pane uks lukku".

***

Ja kui paljudel Ladinas on putukate ja prussakatega kokkupuuteid, siis mõtlesin, et jagan oma lugu ka. Üks hommik nägin väikest sisaliku seinal roomamas. Mõtlesin, et las olla. Ajab oma asju ja küll minema läheb.

Samal päeval, hiljem, palus ema mul vaadata, kas ühes toas on kilekotis mingi kleit. Hakkasin tuppa sisenema, aga uks oli kinni. Lükkasin käega lahti ja järsku tundsin, et midagi on mu käel. Korralik plikakilje tuli kui seda sisaliku nägin. Raputasin ta ruttu maha ja kui Hannah mu kisa peale jõudis oli see juba uuesti plehku pannud.

Kes teab, kus ta mind taas ootab. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar