Eesti

Hei!

Kummaline pealkiri eksole, kui ise Brasiilias olen. Pealkirja põhjuseks on mitmeid asju. Ehitangi selle postituse kind of Eesti ümber, sest viimasel ajal kuidagi palju asju oma kodumaaga seotud. 

Nädala algus läks üle kivide ja pisikeste kändude. Midagi nagu ei juhtunudki. Lihtsalt vahepeal on nii, et tuju ei ole maksimaalselt hea. Otsustasin siis uudiseid lugeda. Silma jäi intervjuu Lembit Ulfsakiga. See omakorda viis tee selleni, et hakkasin filmi "Mandariinid" vaatama. Terve ajakirjandus pasundab sellest. Pole ka ime. Uskumatu mis film! Väiksed detailid ja laused sellest filmist panid kõige üle mõtlema. Vaatamist väärt. Kes näinud pole, siis panen lingi teile siia! http://youtu.be/Tj_gCfFoZ2o ja see kuhu see film omadega jõuab, Eestist kaugele. Imeline ja kõike seda, ja rohkemgi väärt. 

Kuna Eesti telest juba jutt, siis jõudsin ära vaadata ka Allakäigutrepist üles. Ja no üsna tihti on nii, et seda saadet vaadates väike pisar tuleb silmanurka. Seekord, viimati lisatud osa vaadates, aga olin nii õnnelik seda vaadates. Lihtsalt näha kuidas inimesel on tahtejõudu ja usku veel uuesti proovida. Ning kui ta oma "unistuseni"/eesmärgini jõuab.. Ah millised emotsioonid. Siis tulid rõõmupisarad. Taas pani mõtlema, et rohkem vaadata ringi enda ümber ja aidata neid keda vähegi saab! 

Sujuvalt ikka edasi... 

Seda vist tunnevad ainult vahetusõpilased. See moment kui keset ööd hakkad laulupeo video vaatama. http://youtu.be/BTS4JvKXvMI kuidagi nii teisepilguga vaatasin seda. Ja no ei puudunud ka kananahk ja mõni pisar. Mitte igatsusest. Lihtsalt. Võimas! 

Muusikast edasi.. Täna sõpradega filmi vaadates küsiti Eesti muusikat. Lõpuks googledati ja jõuti Metsatöllini. Vot seda lugu. Hümni sai ka kuulatud! Ning sõbrad, kellega laulupeo video jagasin, olid hämmingus ja väga meeldis!

Samuti käib paari sõbraga vestlusest tihti läbi eesti keel. Juba kaks oskavad numbreid kümneni loendada ja veel mõningaid sõnu. Ja noh. Kes kasutab google translate. Väga äge üldse, et neid see huvitab ja vorst vorsti vastu. Eesti keel portugali keele vastu.

Täna oli ka see púha päev kui mu pakk Eestist jõudis. Mu ainukesed sõnad, mis emme-issiga facetimedes suust välja tulid olid "mida pekki". Natuke otse mõeldud kah ju, sest palju kommi. Aga lisaks kommidele oli seal mitu pakki piparkooki, jõulud! Eliise pani ka oma panuse taas sinna pakki ning nii tema ja mu pere tunnevad mind ikka paganama hästi. Millegagi mööda ei pannud. Pigem olin mina see, kes mööda panin, kui tungival soovil tahtsin väga suurt, vist kõige suuremat Eesti lippu. Seinale selle saamisega saab raske olema, aga eks teeme ära. 2015! Piparkookide kõrvale ei käi miski muu kui glögi.. Või nagu Eliise teab- saga tee! Mis ka pakis olemas oli! Mõni õhtu tuleb mõnus nosimine! Lisaks oli seal igasugu riideid ja jalanõusid ja meike ja ehteid ning kingid.. jõulukingid... perele. Tundus, et jäid rahule! Vahva!

Jagasin ka sõpradele Eesti shokolaadi ja kirju koera kommi. Oli meelt mööda küll! Super. 

Hetkel on meid viie asemel kodus KÜMME! Viis sugulast külas. Vanuses kuskil üheksast üheksateistkümneni. Ja seda umbes kaheks nädalaks. Harjumatu. Pakub neile siis kah homme Eesti maiust ja eks näis kas kellelegi siin úldse maitsevad piparkoogid! 

Selline päris laiali valgunud Eesti teemaline postitus! Loodan, et meeldis! :)

Tsau ja olge tublid! Mul on kuu ajapärast juba sünnipäev! 

Alles aasta alguses siia tulles mõtlesin, et see on mägede taga, aga kus sa sellega..