esmaspäev, 30. juuni 2014

3.Pere ja natuke lennuinfot

Lennukuupäev on nüüdseks üsna kindel(5.august). Esimene lend on Tallinn-Amsterdam ja kestab 2h 25minutit ning sellele järgneb Amsterdam-Rio De Janeiro, mille pikkuseks on 11h 40minutit ehk tuleb päris pikk lend. Kohaliku aja järgi peaksin jõudma sinna 17:55 ja kell on seal minu teada 6h taga meie ajast. Kohale jõudes ei saa me kohe pere juurde, vaid enne toimub aastaalguseseminar.

Aga jah, ma olen üks nendest õnnelikest, kellel on pere juba leitud!

Hakkan elama Itabuna linnas, Bahia osariigis.
 Googlest mõned pildid sellest linnast:




 
 (suht ebamäärane pilt, vabandust)aga selline tüüpiline Ladina-Ameerika kortermaja

Hakkan elama neljaliikmelises perekonnas: Ema Dinoelma, poeg Francesco, tütar Renata ja isa Renato. Tuba hakkan jagama Renataga. Olen praegu suhelnud hostõe ja-vennaga suhteliselt tihedalt ja tunduvad väga väga väga lahedad inimesed.
                                      
 Peres on ka 2 koera ja see on üks neist teisest mul head pilti ei ole, aga kui millalgi saan siis lisan:)

Sellise info sain "ametlikult" YFUlt, pere kohta.

Nüüd enam vist väga postitusi lähiajal ei tulegi. Ilmselt enne minekut:emotsioonidest jm. Aga minekuni on ainult 36 päeva niiet stay tuned!

Kaisa

pühapäev, 29. juuni 2014

2.Valmistumine vahetusaastaks ehk eelorientatsioon

27-29juuni toimus eelorientatsioon(edaspidi ELO) Väike-Maarja õppekeskuses.

ELO peamine eesmärk on tulevasi vahetusõpilasi ette valmistada vahetusaastaks. Samuti saab ELOl suhelda teiste, samalt maalt lahkuvate, vahetusõpilastega: jagada muresid, rõõme, ootuseid, hirme jne. Toimub ka palju tegevusi, nt õhtune meelelahutusprogramm(erinevad mängud, tantsud jne.). Peamine osa on siiski workshoppidel. Korrati üle ka reeglid, sest nagu me teame kordamine on tarkuse ema.

Kirjutan nüüd päevade kaupa, ehk on siis kergem jälgida ja aru saada. (kirjutan suht detailselt vn, et endal oleks hiljem hea lugeda ja meenutada)

27.juunil oli 9:30 Tallinnast minejatel kogunemine Balti jaama juures. 9:50 ajal väljus buss ja alustasime teed Väike-Maarjasse. Kohale jõudes olid mega lahedad vabatahtlikud juba seal ning meid jaotatid tubadesse. Ise me ei saanud valida kas ja kellega me tuba jagame, vaid ustel olid nimed, kes selles toas on. Mul vedas täiega, sest ma olin toas nii vingete tüdrukutega: Krista(Ungari), Epp(Saksamaa) ja Hanna-Loora(USA). Päev algas tervitussõnadega suures saalis ja sellele järgnes lõuna- mainin jälle ära, et seal sai süüa rohkem kui küll ja kõht ei jõudnud tühjaks minnagi, kui uus söögikord juba ukse ees, aga söök oli väga hea niiet oli võimatu mitte süüa! Lõunale järgnes workshopid. Saime arutada oma ootuseid ja kuulsime erinevate kultuuride kohta. Vahepeal oli kohvipaus ja siis kuulasime teiste, juba vahetusaastal käinud VÕPide, kogemusi. Väga vinge! Kõigi lemmikud olid vist nende piinlikud sündmused. Õhtul oli kohtumine kodugrupiga(GO LADINA-AMEERIKA!) Kodugrupp on parim! Nii palju nalja sai ja väga tore oli! Siis järgnes taas õhtusöök ja sellele õhtune meelelahutus.

JA NÜÜD PARIM LUGU.. 

Nimelt. Meil oli öörahu kell 01:00 kuid oma tubades pidi olema juba 00:00. Krista juba enam-vähem magas. Mina ja Hanna olime niisama voodites, jutustasime veits ja telefonides. Järsku, kell 00:45 tõusis Epp oma narist.. hüppas alla(purustades Krista maas olnud pähklid).. Hannaga küsisime siis, et kuhu minek ja vastus mis me saime.. ME ARVASIME ET TA ON KUUTÕBINE JA KÕNNIB UNES.."Ma lähen trenni tegema." Ja tõsiselt, ta läkski kell üks öösel trenni tegema.. invaliidide vannituppa. Tagasi tulles ütles, et iga ÕHTU teebki trenni. Aga ei, Epp mega lahe pliks! Ja parem öösel kui mitte kunagi. Vähemalt sai nalja.

See lugu ei pruugi naljakas tunduda, aga uskuge mind, oleks te seal olnud, siis oleks rohkem kui naljakas.

28.juuni oli üks kõige harivam päev, sellessuhtes, et sai palju teada ja tuletati olulisemaid asju meelde. Lahendasime probleeme, kordasime reegleid, rääkisime piiridest ja oma mugavustsoonist. Naersime kodugrupis ja sõime jälle tohutult. Hästi mööda saadetud päev lõppes taas laheda õhtuse meelelahutusprogrammiga. Öörahu liigutati tund edasi ja olime osadega puhketoas ja mängisime maffiat. Mega chill oli! Kordan veel: PARIMAD INIMESED.

29.juuni ehk viimane päev. Hommikul toimus simulatsioon, kus meid "visati pea ees" võõrasse kultuuri ja üritasime sealsetest kommetest aru saada. Siis oli kohvipaus ja sellele järgnes rohkem tõsist juttu: kindlustus, reisikorraldus jne. Vanematel toimus täna ka infotund, kui meie kodugrupis olime ning tegime 'kiri iseendale' ehk kirjutasime kirja endale, mida näeme aasta aja pärast JOl(järelorientatsioonil), lisasin oma ümbrikusse ka kommi, et avades oleks midagi jälle süüa eksole. Kui lõpp kätte jõudis oli veits kurb, sest paljusid näeb alles aasta pärast ja väga väheseid enne.

Natuke pikaks see postitus venis ja venib veelgi, sest pildid:

 Tupsununnud "jalkat vaatamas"
 Random pilt poest tagasi kõndides
 Kolme päeva plaan!
 (Ladina-Ameerika kodugrupp2)esmamulje minust

Valmistasime näidendit ette.. konnal tuli uni peale.

Ja nüüd meie "pildijahi" pildid.. ilmselt keegi peale YFUkate aru ei saa nendest, sest ei tea seda lugu, mille järgi pildi tegime.. aga sellegi poolest lisan need siia:





Palju positusi nüüd üksteise otsas ja varsti ilmselt ka positust perest ja elukohast! 

Kaisa

1.Kes?Kuhu?Millal?Miks?Kellega?Millega?

Ola! 


Olen Kaisa Käsper(16) ning mu blogi headeri järgi võite ilmselt öelda millest mu blogi hakkab edaspidi rääkima. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, siis jah, mina lähen vahetusaastale Brasiiliasse. Vahetusõpilaseks lähen YFU Eesti MTÜga(http://www.yfu.ee/yfu/). Kokku veedan vahetusmaal 11 kuud.

Kindlasti need, kes mind ei tea väga hästi, mõtlevad, et:
Kust mul tuli selline idee?
Millal ma sellega tegelema hakkasin(pabereid täitma jm)?
Miks Brasiilia?

Üritan siis neile vastata.
Vahetusaasta idee on mul olnud juba väiksest saadik ning eelmise aasta sügises, kuskil novembri paiku, avastasin vahetusõpilaste blogid ja neid lugedes tuli idee, et miks mitte proovida enda unistust teoks teha?

Kaks-kolm päeva peale blogide lugemist saatsingi oma esimesed ankeedid ära ja umbes nädal hiljem sain kutse valimispäevale. Valimispäev toimub siis nii, et igal valimispäeval on seal umbes 6-7.. vahel rohkem vahel vähem.. noort, kes sooviks minna vahetusaastale ning paar YFU vabatahtliku, kes siis räägivad enda kogemustest ja üldse sellest, mida vahetusaasta endast kujutab ja kõigest sellega seonduvast. Samuti toimus intervjuu, mida ma alguses kartsin, kuid tegelt see oli just väga lahe. Ning kõik kes on tavaliselt YFUst kuulnud siis teatakse ilmselt, et seal saab ALATI väga palju süüa- nii oli ka valimispäeval. Valimispäeva läbisin edukalt ja leping sai sõlmitud 13.11.2013.

Alguses valimispäevale minnes ei olnud tegelikult mõtteski minna Brasiiliasse. Eelisjärjekorras olid mul hoopis teised riigid: USA, Austraalia/Uus-Meremaa, Norra, Šveits jne. Kuna mõningate riikide kohad olid täis, siis ma mõtlesin, et kui juba minna, siis kuskile kaugele ja vägavägaväga erinevasse kultuuri. Nii jäigi valik Brasiilia peale. Kindlasti mängis rolli ka see, et Brasiilias on nii erinevad(kuid samas meiega saransed) inimesed ja ma ei suuda sinna minekut ära oodata.

Kogu selle aja vältel on toimunud ka sponsorkoolitused, YFU 23.lennu kokkusaamine, kodugrupi(Ladina-Ameerikasse minejad) kohtumine ning sel nädalavahetusel toimus taas üks väga cool üritus(millest kirjutan järgmises postituses, sest muidu venib see postitus liiga pikaks:)

Kuna ka hostfamily on mulle juba üsna ammu leitud, siis kunagi lähitulevikus peaks ka sellest postitus tulema;)

Minekuni on 37 päeva ning minek ei ole enam mägede taga!

Kui kellelgi on küsimusi, siis kommentaaridesse või facebooki vm võib alati kirjutada:) Igasugune tagasiside ka oodatud!!! ;)

Kaisa

(Ning need kes mu blogi enne lugenud, siis jah, ma panin teised postitused varjatule, sest tahtsin teha sellest täielikult vahetusaastaga seotud blogi.)