Vahetusaasta sai alguse..

Olá!

Minu vahetusaasta algas viiendal augustil, kui kell kolm kodust startisime-ise öö otsa magamata. Lennujaama jõudes oli kell neli ja kui YFU vabatahtlik sinna jõudis siis tegime check-ini jm. Nutmist oli palju(ära saatma tulid peale pere ka Eliise ja Lysann), aga õnneks olin ma üpris rahulik ja lennule sai mindud juba naeratus suul ning suure elevusega. 

Esimene lend oli Tallinn-Amsterdam ja see kestis 2 tundi. Lennuk oli pisike aga õnneks sõit läks suht ruttu. Amsterdami jõudes läksime sööma-jooma. Seejärel istusime ja ootasime kuni saab lennukisse- järjekorras sai seistud pikad ~45 minutit. Võrreldes esimese lennukiga, siis seekord oli lennuk tohutu suur ja umbes 400-500 reisijaga. Kõrvuti me istuda ei saanud, aga istusime teineteise taga niiet hea seegi. Tallinna lennujaamas ja varemgi ütlesin, et ei mina lennukis ei maga... aga arvake ise, kes terve aja(v.a söömine)magas. 

Riosse jõudes oli kell peaaegu kuus ja oli juba pime- Riot ei näinudki eriti, aga see selleks. lennujaama tulid vastu YFU vabatahtlikud, kes on mega toredad. Kuigi ütlesime, et meil pole kõht tühi, siis siiski läksime sööma, sest pidime aega täitma kuni Manuel(Tśehhi) jòuab. Kui ta jòudis läksime bussi ja hakkasime seminari toimumispaika sõitma.Bussis üks vabatahtlik mängis kitarri ja teised, vahepeal ka meie, laulsime- üli cool! Suudeti ka ära eksida ehk jòudsime väga hilja(muidu oleks sõit olnud ~2h) ja kohe magama.

Ööbimiskoht oli 50-60 aastat vana, asub mägedes ja seetõttu oli siin mega kúlm. Esimese öö olime Kirsiga kahekesti ja värisesime terve öö, sest siin ~15*C.   

Kui mina/Kirsi ütlesime, et on külm siis 9 korda 10st öeldi:"But you are from Estonia!" 

Rääkides sellest, et meie Eestist, siis üldse oli seminaril kokku 52 vahetusõpilast, sh. 32 sakslast(vahepeal "non-germans"itele tundus küll, et nagu oleks Saksamaa keelelaagris), lisaks oli veel inimesi Kanadast, Austriast, Serbiast, Belgiast jne. 

Esimene seminari pâev saime ka maitsta Brasiilia IGAPÄEVAST(ausalt, igapäevast) sööki: riis ja oad/oakaste. See on isegi söödav ja OK, aga koguaeg on raske sama asja süüa- eriti kui seda on kaks korda päevas. Ja kuna pidevalt oli see söök, siis paratamatult tekkis meil isu Eesti toidu järgi. 

Tõeliselt vajalik info, aga ühel päeval oli magustoiduks hästi hea kook- võist, suhkrust, kondenspiimast..- ehk Eestisse tagasi tulles olen mitu kilo raskem. 

Järgnevatel päevadel õppisime portugali keelt(värve, numbreid, tervitamist jne). Òppisime ka laulu portugali keeles, laulsime seda viimasel õhtul lõkke âäres.

Kuigi koguaeg oli väga külm, siis eelviimasel õhtul otsustasin ujuma minna. Mõeldud-tehtud! Kahjuks Kirsi minuga ujuma ei tulnud, kuid see-eest sain nad(Kirsi ja Maja)järgmisel päeval nõusse. Kuna vesi ja ilm olid ikka üli jahedad, siis saime Kirsiga kommentaarideks, et oleme crazy estonians.

Lisaks sellele arvasin ma terve aeg, et olen üksi Itabuna linnas, aga ühel õhtul küsis saksa tüdruk kuhu linna ma lähen ning temalt seda küsides sain teada, et oleme samas linnas!

Täna(9.august) oli äratus kell 4! Pakkisime viimased asjad kokku, tegime veel pilte, sòime ja siis algas jälle tee Rio lennujaama poole. Lennujaama jõudes jagunesime vastavalt piirkondadele gruppidesse ja jätsime teistega hüvasti. Bahia osariigi grupp, kus ka mina olen, pidi ootama rohkem kui 3 tundi, sest lend läks alles 12:15.  

Salvadori jõudes kohe järgmisele lennule Ilheusesse, lend läks nii ruttu, maksimum 35-45 minutit. Kohale jõudes Hannahi ja Katharinaga olime nii närvis ja ootasime peresid suht kaua. Lòpuks jòudsid kõik järjest ja algas "vahetusaasta". Läksime autosse ja no need sõnad ei tule kuskilt ja lihtsalt naersime. Käisime bensujaamast läbi ja siis teeäärsest kookosejoogi kohast. Seejärel peatusime söögikohas, kus nägin kahte sugulast. Sõime seal ja siis pakuti mulle ühte jooki, kui olin selle endale suhu kallanud, näidati pildilt, et see on maisimahl... maitses ja oli samasugune nagu munakollane- ei kujuta ette, mis näoga ma seda jõin. 

Koju jõudes andsin perele kingid ja tundus, et neile väga meeldisid need. Great! Hetkel lihtsalt puhkan, sest kella neljast juba üleval ja muud teha ei jaksa. 

Vabandust, et piltideta ja pikk-igav-jutu postitus, aga pildid saab hiljem! :) 

stay awesome 

Kaisa