Mitte kodusistumise nädalavahetus

Üleeile, 30.august, oli hommikupoolik üpris rahulik, aga siis Dudu ütles, et ta sõbranna esineb kaubamajas ja seal on selline tantsu etteastete üritus. Kuna mingeid plaane selleks päevaks polnud siis leppisime kokku, et läheme ja kutsusin oma klassiõe Tainá ka kaasa. Kaubanduskeskuses kohtasin paljusid oma koolist ja niisama uusi inimesi. Üks tüdruk näiteks tahtis mu juustest pilti teha ja mis mul siis selle vastu olla sai, lasin teha ja ta oli nii õnnelik. Etteasted olid väga lahedad ja seltskond ka tore: meiega oli koos kolm samanimelist tüdrukut, Juliat. Kui parajasti üht etteastet vaatasime, tuli mu juurde üks noormees ja võttis mu käe ja "suudles" seda. Olin väga kohkunud, sest ei teadnud teda ja polnud varem näinudki. Ta küsis ka mu sotsiaalmeedia kasutajaid, aga ütlesime, et mul pole, sest ei ole iga suvalist vaja endale kuskile kirjutama.

Eile, 31.august, oli hommik veel vähetõotavam, kui eelneval päeval ja vedelesin voodis ja puhkasin. Siis hakkasin tuba koristama. Võtsin parajasti tolmu kapilt, kui ema hõikas mu nime. Läksin siis rõdule ja näen, et mingi auto seisab maja ees. Kuna mu kaugelenägemine on selline so-so, siis võttis aega et aru saada, kes need on. JA SIIS MA NÄGIN HANNAHIT(saksa võp, kellega kohtusime seminaril). Olin talle oma aadressi andnud, et ta saaks uurida, kas elame lähestiku ja võta näpust-autoga 1 minuti teekond! Kas pole lahe? Tutvusin siis ta perega ja nad kutsusid mind basseni/grillipeole. Mu hostema oli õnneks nõus ja nad vestlesid seni kuni ma asju kokku panin. Kohale jõudes sõime-sõime ja sõime. Maitsesime palju erinevaid lihasid, mis olid mega head!!! Lõpuks läksime ujuma ja siis sauna... let's face it- eesti saun on ikka SAUN! see oli lihtsalt kõrge temperatuuriga ruum! Aga hiljem oli üsna mõnus juba, kuigi õiget sauna mõõtu siiski välja ei andnud. Kusagil kella 7 paiku mu sugulane, Dudu, helistas ja ütles, et peaksin as soon as possible koju minema, sest kohe-kohe Francisco-mu hostvend ja Renata-hostõde jõuavad- neile korraldati ülllatuspidu. Nad kutsusid Hannahi ka ja nii me siis läksime, kuigi oli vaja kiiresti, kiiresti, siis nad jõudsid alles poolteist tundi hiljem, aga hea seegi. Üllatuspeo põhjus on mu jaoks veidi veel hägune, aga seoses kirikuga said neist nüüd nn"täiskasvanud". Sõime jälle ja istusime, rääkisime niisama. Ja te ei tea kui hea tunne see on, kui hostisa midagi ütleb ning kui sugulane hakkab tõlkima ja sa saad öelda, et pole vaja, sest said ise aru!!!!! Ah. Mega hea.

Täna, 1.september- kaunist porist kooliaastat teile!, oli meil Hannahiga plaan ehk kaubanduskeskusesse JAH JÄLLE SINNA minna. Ta on tõsine shopahoolik ja see oli raske, kui pidin aitama tal valida, mida osta, sest kõik istus ta seljas perfektselt. Peale poodlemist seadsime sammud Hannahi capoeira trenni. Uskumatuuuuuuuu kui lahe see on. Väga keeruline, aga ülimalt vinge! See muuusika ja kõik. Kunagi millalgi ehk proovin ise ka, kuid vaevalt mul oma keha üle sellist kontrolli on, sest mu käed ja jalad nagu pikad rippuvad asjad mu küljes. Koju jõudes miskit erilist ei teinudki, vaid läksime jõusaali. Hannah tuli ka. Nalja sai, trenni mitte niivõrd palju, kuid siiski. Üpris tegus ja väsitav päev, aga eelistan seda alati kodusistumisele. 

Ja mu telefonilaadija andis otsad niiet piltidega ei ole parimad lood. Homme vist, nagu aru sain, elamisluba jälle ajama ja ka telolaadijat ostma. Sel nädalal pole kooli mul, ega teistel vahetusõpilastel siin linnas, sest eksaminädal. Hea väike puhkus kuigi oma hulle klassikaaslasi igatsen juba!

Perega muutuvad ka mu arvates suhted aina aina paremaks. Vennaga oleme "vihavaenlased" ehk tõeline õe-venna suhe. Nii vedanud ikka oma hostpere ja sõpradega siin, pean kordama! Super. 

Kas ainult mina või mu kirjutamine muutub aina igavamaks ja teile mitte põnevaks? Raske kirjutada kui endale kõik üsna igapäevane juba, aga sellegi poolest üritan teid kursis hoida ja pidevalt blogi täiendada! 

Kaisa

Beijos!