Mäletate, et käisin Annikaga poodlemas? Järgmine päev läksime kooli ja olime mõlemad uued, kooliks sobivad, jalanõud jalga visanud. Koolitöötaja, kes meile ütles, et vaja teisi jalatseid, oli nii õnnelik, et kohe teda kuulda olime võtnud. Viskas pöidlad taeva poole ja rääkis midagi portugali keeles. Igatahes, saime kellegi tuju heaks teha vähemalt.
Eile, 28.august, oli kardetuim pärastlõuna ehk võrkpalli trenn. Olime terve päeva Annikaga rääkinud, kui jubedad me selles oleme ja kuidas kõik vaatavad, kui me failime. Aga läks päris hästi. Ilmselt järgmine kordki minek. Saalis niisama olijaid oli ka ikka veidi rohkem, kui saaks kahe käe sõrmedel kokku lugeda. Kokkuvõttes jäin rahule, aga üpris ebatavaline, et keegi tundmatu, sinuga samas koolis käiv inimene, sulle kaasa elab- tõstis särgi üles ja karjus- jah, nii tegi üks poiss. Lõbus oli igatahes.
Keelest jälle rääkides, siis pidevalt kipub nii olema, et öeldakse midagi. Ma ei mõista ühte sõna näiteks ja kui hakatakse seda seletama, siis jõutakse uue teemani ja eelnev asi on nagu poleks kunagi olnud.
Mainisin ühes postituses, et siin on tööd ka kõige kergematele tegevustele. Täna bensiinijaamas käies nägin taas midagi uut- ise ei pea enda autot tankima, sest selleks on rohelistes kostüümides mehikesed, kes ise selle ära teevad. Mugav, või mis?
Kes teab, see teab, et kunagi mu hostpere arvas, et ma Saksamaalt. Ma ei saanud aru miks. Samuti ei saanud aru, miks mu õde siin koguaeg palus mul kisakoori liigutusi teha.. Nüüd ükspäev vaatasime vahetusõpilaste ankeete, mis õe meilil olid ja ta ajas minu ja ühe Saksamaa tüdruku hobid sassi. Igatahes. Nad nüüd teavad surmkindlalt, et olen Eestist ja kisakooriga pole mul mingit pistmist
Muideks. Minult küsiti kas Eestis on pulgakomme. Ja mu hostõde arvas, et siin augulised teed ja Eestis, kui Euroopas, peegelsiledad. Ma aga tegin üllatunud nägu, sest ilmselgelt olen ma Tallinna teeolusid näinud ja käinud ja sõitnud seal ning kohati võrdleks neid siinsete teedegagi.
Samuti on tekkinud suuuper üllatunud ilmed seepeale, kui saadakse teada, et Eestis enamus mehi ei raseeri oma jalgu, arvatakse kohe, et nad on gorillade taolised. Imelik, et üldse sellisest asjast juttu tuleb, aga nii on. Siin olevat see meeste puhul väga tavaline.
Selleks korraks jälle kõik. Mul paar postituse ideed varnas rippumas aga eks näis millal ja kas need tehtud saan.
Aa, ja Teie positiivne tagasiside mu blogi kohta on nii armas, SUUR AITÄH! Ja uskumatult tore on kuulda, kui minu üle ollakse uhke, et sellise pika teekonna ettevõtsin ja Eestis asjad seisma jätsin. Aitäh!
Päikest teie halli sügisilma ja loodan, et teil 'valmis juba pliiatsid ja suled...', sest kooliaeg kohe paljudel ukse ees.
Kaisa
(kaisakasper.tumblr.com)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar