25.aprill mineku/saabumispäev
Hommik algas, kena-rahulik. Ärkasin veel veidi varem, et kõik kindlalt tehtud saaksin. Kaks tundi varem on vaja lennujaamas olla, eks? (Lennuk läks 14:45) Nagu ikka. Mu õde ütles, et saame alles kell üks minna. Sisustasin siis aega viimaste asjade pakkimisega ja facetimesin issiga. Kui kell pool kaks tiksus, astusid mu tuppa isa ja õe sõber, kes tegid nalja, et noh, jääd maha lennukist. Ma surmtõsiselt noogutasin ja ütlesin, et tean jah. Küsisid siis, et mis kell mu lend on ja kuuldes, et see on veidi rohkem kui tunni pärast läks paanikaosakond lahti. Kõik olid õelt aru saanud, et mu lend on viisteist minutit enne nelja.. kuigi olin ka emale plaani näidanud ja saatnud. Vanemad otsustasid mu siis ise ära viia. Jõudsime napilt, sest Ilheusesse sõidab ka juba paarkümmend minutit. Check-in oli suletud juba, aga saime tehtud ning napilt enne uste sulgemist jooksin lennukile.
Peale viit lendu, seiklusi lennujaamas ja niisama lennukis istumist, söömist ja lennukisõidu nautimist jõudsin ma Manausi lennujaama. Seal kohtusin Kanada võpi ja Belo vabatahtlikuga ning sõitsime hotelli. Messisime Kirsiga whatsappis ja ta otsustas öörahu rikkuda, ehk siis kui hotelli saabusime, seisis seal tuduriietes eestlane!!!!! Peale (peaaegu) üheksat kuud eestlast näha.. Imelik. Vabatahtlik oli tsipa kuri ja ütles, et meil üheksa päeva aega koos olla. Aga ta ei mõista mis tunne on peale mitmeid mitmeid kuid oma kaasmaallast näha. Kirsi poetas pisaraid ja ka mina polnud sellest kaugel.
Hiilisin oma hotellituppa, telefoni taskulambi valgel otsisin kohvrist pidzaama, et mitte toas juba magavat sakslast ja usakat üles ajada.
26.aprill - Manausi ekskursioon, ostukeskus ja "ülikoolilinnak" ning vihmametsa seiklused
Hommik algas värisedes- polnud ammu selliseid külmakraade tundnud, nagu see õhukonditsioneer meie tuppa oli tekitanud.. Hiljem tegime päevale alguse kena hommikusöögiga, kuhu kuulus ka meisterkokk Kirsi kirjukoer! See oli küll suurepärane suutäis. Nägin üle üheksa kuu ka teisi YFU võpe. Olime Kirsiga valmis end acaist hulluks sööma aga kahjuks ei olnud see puhas-suhkruta acai meile.
Plaaniks oli siis Manausi linnatuur-ekskursioon, mille sisse kuulus ooperimaja ja lihtsalt linnas ringi tiirutamine, et näha staadioneid, randa jm. Seejärel sõitsime turule, kus oli selline turistide stuff, ehk osteti kõike võtmehoidjatest indiaanlaste peakatete ja vibudeni välja. Teises majas oli kalaturg mis leebelt öeldes omas teistsugust aroomi.
Enne kaubamajja lõunasöögile minekut käisime läbi supermarketist, et Kirsi saaks patareid osta. Ma ei kujuta ette mitu korda ma talle ütlesin, et see pood on nagu Rimi! Aga see oli. Nagu oleks Eestis.
Lõunaks sõime hiinatoitu ja jõin veel hiljem paçoca milkshake', mis oli nagu kama ehk maitses mega hea. See kaubanduskeskus kus sõime oli üldse nii mõnus ja väga lahe.
Bussi tagasi ja seadsime tee oma järgmise ööbimispaigani. Mis venis vâga pikalt, sest oli avarii kuskil ees pool ja möödumine oli võimatu.. Peale pikka venimist jõudsime kohale. Palju väikseid majakesi. Mis olid nn kaheosalised(nagu need paarismajad või kuidas öelda). Igatahes siis saime enda võtmed ja teada kellega tuba jagame. Ma olin vist üüüber õnnelik kui mu toakaaslasteks Hannah ja Serbiakas Maja sattusid. See kohake kus elasime oli nagu väike ülikoolilinnak, nii nunnu!
Hiljem ilmselt sõime ja siis panime end öiseks metsa retkeks valmis! Kujutage seda nalja, kui väljas kottpime ja Kuu helendab taevas ning siis geenius Hannah küsib kas päikesekreemi on ikka vaja... No igatahes. Taskulambid tööle ja sukeldusime metsa. Nii palju palju palju häälitsusi-helisid, et uskumatu. Nii vinge, sõnadesse pole eriti võimalik seda pannagi. Punkti pani aga koses ujumine, mis oli nii taaskord uskumatu ja imeline. Neid emotsioone on väga raske edasi anda! Metsaskäigu lõpetas sipelgaterünnak, mis kõigi jalgadele ilmselt tohutult valu tegi.
Päevale pani punkti tantsurühm, kes meile esines ning kellega koos täitsid tantsupõranda ürituse lõpuks nii mina kui kõik ülejäänud vahetusõpilased...
Järgmise postituseni! Luban seekord mitte nii pikalt venitada!
Olen ikka tumblirt ka piltidega täiendanud ning kellel facebook, siis Kaisa Käsper.. Ning sealt leiate ka veel paljusid paljusid pilte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar