Emotsioonideküllus

Liialdamata. Ma olen täielikus meeltesegadustes. Olgu siis head või halvad emotsioonid.. oma pisarate talitsemisegs ma enam nii kergelt hakkama ei saa. Juba ammu tegelt. Ja isegi mitte midagi ei ole nii halvasti. Lihtsalt see, kui on palju häid asju, siis sa paratamatult mõtled, kuidas sa selle kõik jätad.. Palun, kui sa mõtled seal lugedes, et "võta viimast, naudi oma aega, ära mõtle tagasitulekule.."siis palun. Kui sa ei ole ise vahetusõpilane olnud, siis sa ei mõista. Või kui oledki.. Samas. Igal ühel on erinevad aastad, tunded jne. Ma lihtsalt olen emotsionaalselt nii rivist väljas. Ma nutan ühel hetkel, et ma tahaks Eestisse ja kümne minuti pärast nutan ikka, aga siis juba selle pärast, et ma ei taha koju. 

Vahetusaasta on midagi palju enamat kui uus keel ja keskkond. Veel midagi enamat kui uued sõbrad ja perekond.

 See on aeg mille jooksul sa ennast tundma õpid.

 See on aeg mille jooksul sa saad aru mis on sulle oluline. Mida tuleks väärtustada.. isegi kui seda ennem iseenesestmõistetavana võtsid. 

 See on aeg mille jooksul sa arened nii tohutult ja avastad see läbi nii palju. 

 

Ma võiks seda lõputult rääkida... 

Ja palun. Kuidas on võimalik, et laulud endas kannavad selliseid mälestusi ja mõtteid ja tundeid..

Täna käisin ACE (inglise keele kool, mille läbi ma siia sain..) kokkusaamisel. Pizza nightil. Sain uusi tuttavaid ja sain kokku sõbraga, kellega olime läbi ühisetuttava enne ainult internetis suhelnud. Nii raske  on isegi see. See kui sa lased oma ellu nii palju inimesi ja nad saavad nii tähtsateks ja olulisteks. Lõpp kokkuvõttes on see raske. Olenemata ei vahetaks ma neid mitte millegi vastu!

Kuidas ma ühe sõbra sain? Seal oli karaoke ja hiljem kui juba lõpetati, siis olin vannitoa ees ja kuulsin, et keegi laulab mega hästi seal. Ja hiljem vaatasin kes oli. Siis läksime jutule kohe ja nii vahva oli!

Vahetusaasta on parim otsus mu elus! Siiani.