laupäev, 6. juuni 2015

Amazon - 3.osa

Algab siis lõpuks kolmas postitus Amazonasest- ehk esimesed päevad laeval.

Kui eelnevas Amazonase postituses mainisin, et öö lõpetas tantsurühm, siis järgmisel päeval algas bussiga tagasisõit Manausi, et seal laevadele minna. Enne seda oli veel jalutuskäik metsas, kus imetlesime koske ning soovijad said ka supluse teha. 

Kui laevadeni jõudsime, siis jaotati meid kolme paati. Anaconda, krokodill ja laiskloom. Ma olin viimases. Emotsioonid kui laevadele saime olid täielikult laes, sest need olid nii vinged. Kohe viskasime Kirsi ja Majaga päikest võtma, sest midagi erilist plaanis niikuinii ei olnud. Sõitsime rohkem linnast välja. Nägime Rio Amazonase ja Rio Negro ühinemispiiri. 

Tutvusime inimestega laeval. Ōhtul vurasime pisikeste paadikestega jōel ringi. Vaatasime jōetaimi ning nautisime hingematvalt kaunist päikeseloojangut. Kui mu mälu ei peta, siis selle mōnusa päeva lōpetas üks vōimas äikesetorm.

Järgmisel päeval külastasime kohaliku küla, kus näidati kohaliku meditsiini já väikest kooli. Räägin veidi traditsioonidest ning siis osteti suveniire. Tehti pisikeste indiaani lastega pilte, kuigi nad sellest kōik väga vaimustuses polnud. Paljud, ka mina, lasid endale teha ajutiselt tatoveeringu. 

Laeval filmisime Kirsiga veidi ja lõime sõprussidemeid vahetusopilastega üle kogu maailma. Võtsime päikest, sõitsime jõel ringi Ning demonstreeriti erinevaid taimi/puid. Õhtu lõpetas taas üks imeline päikeseloojang.

Hommik algas eriti vara, sest oli kalale minek. Proovisin mis ma proovisin, aga õnge otsa ei jäänud ühtegi piraajat. Ainult sööt kadus õnge otsast pidevalt Ning õng jäi puuokstesse kinni- jah.. See on see kui üritad õnge kaugemale visata, aga liiga suure kaarega läheb. Siis läksime farinha majja(casa do farinha), kus tehakse siis näiteks tapiocat. Tipphetk seal oli kindlasti acai puu, mille otsa sai ronida ühe mitte nii usaldusväärsena tundunud leiutisega. Taiwani võp oli ainuke, kes tippu jõudis ja oksa tõi, aga tegi seda ilma selle vigurita ehk jalgadelt nahk maas. 

Kuna hiljem oli taas ühe indiaanikogukonna külastasus, siis tegime näole maalingud ühe puuviljaga. Sealses külas kúlastasime kohaliku pisikest kooli. Hiljem said tahtjad kohalikega jalgpalli taguda. Ning sai niisama ringi vaadata Ning Sain tohutult pilte tehtud. Hannahiga oli korralik fotosessioon. Õhtu lõpetas väike peokene, kus sai isegi tantsitud ja väga vahva oli. 

Järgnev päev oli kindlasti top 1! Sest ma sain lõpuks laisklooma hoida. Et seda teha alustasime nende otsinguga. Leiti üks beebi. Siis otsustati teine leida, kes väga õnnetult vette kukkus. Olin viimane, kes teda hoida sai ja see emotsioon oli nii hea. Ma olin nii nii õnnelik. 

Loomapäev nagu see oli, siis laiskloomale järgnes võimas anaconda, kel parajasti kana seedimisel oli. Paras neljameetrine ussike. Üli vinge! Oli veel üks emane laiskloom oma beebiga. See emake aga haaras küünistega mu juustest ja juba pasundati, et tuleb juuksed maha lõigata, aga just sel Hetkel mu hingesugulane lasi küünised valla. Hiljem sõitsime roosasid delfiine vaatama, kes mulle erilist vaimustust ei pakkunud.. Õhtul aga krokodilli jahile, kus meil úks pisike õnnestus püüda. Nalja sai rohkem kui küll kui Maja krokodillibeebi paati pillas ja kõige-kartja Anay karjuma pistis, ise pingil püsti seistes. 

... Viimane amazonase positus (+postitus elust/olust) tuleb homme, kui ma jõuan oma klassiga matkalt tagasi. Videomaterjali on reisist ka kohutavalt, aga kahjuks ei ole võimalust seda siin kokku panna ja Teile üles laadida. Eestis on see mu üks esimestest to-do asjadest. 

Olge tublid ja vabandust, aga üldse ei ole aega ja ainult 18 päeva veel!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar